Teenuste osutamise üldtingimused

Järgnevalt kirjeldatud teenuste osutamise üldtingimused („üldtingimused“) sätestavad Tervisekeskus Corrigo kontserni (s.o OÜ Corrigo, SA Jõhvi Haigla ning SA Jõhvi Taastusravi Keskuse) külastaja ja patsiendi („patsient, teenuse saaja“) õigused, kohustused ja vastutuse tervishoiuteenuse osutamisel.

MÕISTED

  1. Patsient/külastaja/teenuse saaja – inimene, kellele kontserni kuuluv organisatsioon tervishoiuteenust osutab või, kes on avaldanud soovi, et Tervisekeskus Corrigo kontserni kuuluv organisatsioon talle tervishoiuteenust osutaks.
  2. Tervishoiutöötaja – Terviseametis registreeritud arst, õde või ämmaemand, kes osutab tervishoiuteenust.
  3. Tervishoiuteenuse osutaja – iga tervishoiutöötaja, kellega kontserni kuuluv organisatsioon on töölepingulises suhtes ning kontserni kuuluv organisatsioon kui tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik.
  4. Tervishoiuteenus – tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja raviks.
    1. Tervishoiuteenuse osutamise eesmärgiks on leevendada patsiendi vaevusi, hoida ära tema seisundi halvenemist või haiguse ägenemist, taastada ja hoida tervist ning tõsta tema elukvaliteeti.
    2. Kontsernis osutatavad tervishoiuteenused on loetletud kodulehtedel www.corrigo.ee; www.johvihaigla.ee; www.corrigohambaravi.ee ning www.corrigoestetica.ee. Tervishoiuteenusteks on muuhulgas tervisetõendite väljastamine, uuringute tegemine ja analüüside võtmine.
  5. Ööpäevaringne erihooldusteenus – täisealise isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et tagada teenust saava täisealise isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil.
  6. (Üld)hooldusteenus – turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
  7. Sotsiaalteenus – üldjuhul sotsiaalse rehabilitatsiooni ja/või tööalase rehabilitatsiooni teenus.
  8. Teavitatud nõusolek – tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja tervise seisundist, võimalikest haigustest ning nende kulgemisest, pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest. Õigusaktid sätestavad, et patsiendi soovil peab teavitamine olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

TEENUSE OSUTAMISE LEPING

  1. Teenuse osutamise leping loetakse kontserni kuuluva organisatsiooni ja patsiendi vahel sõlmituks alates patsiendi registreerimisest vastuvõtule. Vastuvõtule registreerimisest alates hakkavad patsiendi suhtes kehtima üldtingimused.
  2. Teenuse osutamise lepingu moodustavad tüüptingimused ning patsiendiga suuliselt või kirjalikult kokkulepitud tingimused. Lisaks sellele reguleerivad poolte vahelist õigussuhet patsiendile teatavaks tehtud sisereeglid (näiteks vastuvõtuajad, tervishoiuteenustega seotud ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord, hinnakiri jms) ning tervishoiuteenuse osutamisele kohalduvad õigusaktid.

VASTUVÕTULE REGISTREERIMINE

  1. Vastuvõtule on võimalik registreerida:
    1. kodulehtedel www.corrigo.ee; www.corrigohambaravi.ee ning www.corrigoestetica.ee;
    2. e-posti vahendusel aadressidel registratuur@corrigo.ee, hooldus@corrigo.ee, erihooldus@corrigo.ee või rehabilitatsioon@corrigo.ee;
    3. esmaspäevast reedeni (v.a riigipühad ja rahvuspüha) 8:00-16:30 registratuuri telefonil 333 1100.
  2. Kõiki teenuse saajaid koheldakse vastuvõtule registreerides võrdselt. Teenuse saajad registreeritakse teenuse osutamiseks üldjärjekorras esimesele vabale ajale või patsiendi soovil hilisemale vabale ajale.

POOLTE PÕHIKOHUSTUSED

  1. Kontserni töötajad ja patsiendid kohtlevad üksteist lugupidavalt.
  2. Tervishoiuteenuse osutamisel kohustub kontserni kuuluv organisatsioon:
    1. olenevalt osutatava teenuse tüübist (viis, aeg, vahendid);
    2. teavitama patsienti tema terviseseisundist, ravi käigust ja tulemustest;
    3. hoidma saladuses tervishoiuteenuse osutamisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja terviseseisundi kohta;
    4. dokumenteerima kõik tegevused ning vastavaid dokumente nõuetekohaselt säilitama.
  3. Teenuse saaja kohustub:
    1. maksma teenuse osutamise eest tasu ulatuses, milles tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata Tervisekassa või muu isik (tasu maksmise kohustus), nt Sotsiaalkindlustusamet;
    2. avaldama oma parima arusaama järgi kõik (tervishoiu)teenuse osutamiseks vajalikud asjaolud (informatsiooni andmise kohustus);
    3. osutama kaasabi, mida teine pool lepingu täitmiseks vajab (kaasaaitamiskohustus).

PATSIENDI JA ORGANISATSIOONI KOOSTÖÖ TERVISHOIUTEENUSE OSUTAMISEL

  1. Patsient tuleb registreeritud ajal vastuvõtule.
  2. Patsient arvestab enne tervishoiuteenuse osutamist vajalike registratuuritoimingutega ning saabub seetõttu vähemalt 15 minutit enne teenuse osutamise ettenähtud algust.
  3. Patsient võtab tervishoiuteenuse osutamisele kaasa fotoga isikut tõendava dokumendi (pass, ID-kaart või juhiluba).
  4. Juhul kui patsient ei saa kokkulepitud ajal vastuvõtule tulla, teavitab ta sellest vähemalt 24 tundi ette ning patsiendi soovi korral lepitakse kokku uus vastuvõtuaeg.
    1. Kui patsient ei ilmu teenuse osutamiseks kokkulepitud ajal lepingu täitmise kohta või ütleb tervishoiuteenuse osutamise lepingu üles vähem kui 24 tundi enne teenuse osutamiseks kokkulepitud aega, on tervishoiuteenuse osutajal õigus nõuda patsiendilt järgmise tervishoiuteenuse lepingu täitmisel visiiditasu kahekordses suuruses (Ravikindlustuse seadus § 70 lg 6).
  5. Tervishoiuteenust osutatakse eesti keeles või patsiendi ja teenuse osutaja kokkuleppel muus keeles.
  6. Patsiendil on õigus olla aktiivselt enda raviprotsessi kaasatud ja kontserni töötaja poolt ettenähtud vastuvõtuaja piires ära kuulatud, nõusatud.
  7. Pooled teevad parima võimaliku ravitulemuse saavutamiseks koostööd.
  8. Patsient järgib tervishoiutöötaja poolt paranemise ja hea tervise hoidmise eesmärgil antud soovitusi, näiteks soovitust hoiduda suitsetamisest või liikuda rohkem.
  9. Võimalikult hea ravitulemuse saavutamiseks teavitab patsient temale vahetult tervishoiuteenust osutavaid tervishoiutöötajaid kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundit ja talle tervishoiuteenuse osutamist, näiteks kroonilised haigused, ebatervislikud harjumused, tarvitatavad ravimid.
  10. Kontserni kuuluv organisatsioon:
    1. annab patsiendile teavet tema terviseseisundi ja temale vajalike tervishoiuteenuste kohta. Lisaks antakse patsiendile teavet temale vajaliku tervishoiuteenuse põhiolemuse, otstarbe, riskide, kättesaadavuse ja ka alternatiivide kohta.
    2. ei tohi avaldada patsiendile teavet tema terviseseisundi ja temale vajalike tervishoiuteenuste kohta, kui patsient keeldub teabe vastuvõtmisest ja sellega ei kahjustata tema ega teiste isikute õigustatud huve.
    3. tagab, et temaga töölepingulises suhtes olevad isikud omavad riiklikes õigusaktides nõutud kvalifikatsiooni teenuse osutamise ajal ja kõiki teenuseid osutatakse tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiutöötaja kaasama teise spetsialisti.
    4. ei saa anda lubadust patsiendi paranemiseks.
  11. Teenuseid osutav personal kohustub
    1. austama patsiendi õigusi ja tervishoiu- ja sotsiaaltöö eetikanorme;
    2. koostama koostöös teenuse kasutajaga temale tõenduspõhisema raviplaani või tegevuskava ning vajadusel tegema raviplaanis/tegevuskavas muudatusi (uute asjaolude ilmnemisel, või kui teenusesaaja soovib majanduslikel, või muudel põhjustel);
    3. teavitama teenuse kasutajat temale teenuse osutamise ning mitteosutamise eeldatavatest tagajärgedest, seotud riskidest ning mitteosutamise tagajärgedest, fikseerides keeldumine kehtivasse dokumentatsiooni. Samuti teenuseosutaja ei või lubada täieliku seisundi/olukorra paranemist;
    4. enne teenuse osutamist saama teenusesaajalt tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutamiseks suulise või kirjaliku nõusoleku;
    5. selgitama teenusesaajale koduse tegevuse toiminguid ning haigestumise kordumise ennetamist;
    6. dokumenteerima tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamist ning hoidma teenusesaaja kohta saadud andmeid kolmandate isikute eest saladuses vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele.
    7. andma teenusesaajale tema soovil tasuta (kirjaliku) kokkuvõtte osutatud teenustest.

PATSIENDI NÕUSOLEK TERVISHOIUTEENUSE OSUTAMISEKS

  1. Patsiendile osutatakse tervishoiuteenust üksnes tema nõusolekul.
  2. Eeldatakse, et patsient on tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutamisele saabumisega teadlikult avaldanud nõusolekut teenuse osutamiseks.
  3. Patsient võib nõusoleku mõistliku aja jooksul pärast selle andmist tagasi võtta.
  4. Tervishoiuteenuse vahetu osutaja nõudmisel peab nõusolek või selle tagasivõtmise avaldus olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
  5. Metadooni asendusravi patsiendi nõusolek antakse kirjalikus vormis, sõlmides raviasutusega kirjaliku ravilepingu.
  6. Patsiendil on õigus enne tervishoiuteenuse osutamist või selle osutamise jooksul muuta meelt ja võtta juba antud nõusolek tagasi.
  7. Organisatsioonil on õigus küsida patsiendi nõusolekut või juba antud nõusoleku tagasivõtmise avaldust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
  8. Juhul, kui patsient muudab meelt tervishoiuteenuse osutamise kestel ning tervishoiuteenuse osutamise katkestamine ei ohusta patsiendi tervist, lõpetab tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse osutamise patsiendi suhtes säästvaimal ja ohutuimal viisil.
  9. Piiratud teovõimega patsiendi seaduslikul esindajal (alaealise lapse vanemal, isikule kohtu määratud eestkostjal) õigus anda patsiendi eest nõusolek tervishoiuteenuse osutamiseks või patsiendi terviseseisundi kohta info avaldamiseks kolmandatele isikutele niivõrd, kuivõrd patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundlikult kaaluma
    1. Juhul, kui seadusliku esindaja otsus kahjustab ilmselgelt patsiendi huve, ei tohi organisatsioon seda otsust järgida.
    2. Patsienti ennast tuleb asjaoludest ja tehtud otsustest teavitada mõistlikus ulatuses.

TERVISHOIUTEENUSE OSUTAMISE EDASILÜKKAMINE

  1. Kontserni kuuluval organisatsioonil on õigus lükata tervishoiuteenuse osutamine edasi, kui:
    1. see on teenuse osutaja hinnangul patsiendi seisundit arvestades mõistlik;
    2. töökorraldusliku probleemi (näiteks tervishoiutöötaja haigestumise või meditsiiniseadme rikke) tõttu ei ole tervishoiuteenuse osutamine ettenähtud ajal võimalik;
    3. patsient hilineb vastuvõtule;
    4. patsiendi ja teenuse osutaja vahel tekkinud konflikti tõttu on mõistlik suunata patsient teise erialaspetsialisti juurde;
    5. patsiendi poolt tasumisele kuuluv tasu tervishoiuteenuse osutamise eest ei ole tasutud.
  2. Registratuur teavitab patsienti tervishoiuteenuse edasilükkamisest esimesel võimalusel ja pakub välja uue vastuvõtuaja niipea, kui see on võimalik.

TEENUSE HIND JA TEENUSE EEST TASUMINE

  1. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus nimetatud tervishoiuteenusele kehtib Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud hind juhul, kui patsiendil on kehtiv ravikindlustus ning kontserni kuuluval organisatsioonil on Tervisekassaga sõlmitud soovitud eriala ravi rahastamise leping.
    1. Teatud teenuste osutamisel rakendatakse patsiendi omaosalust (visiiditasu), mis on toodud organisatsiooni hinnakirjas.
    2. Visiiditasu Tervisekassa poolt rahastatavatel teenustel – ravikindlustusega isikutele on kuni 5 eurot.
    3. Tervisekassa poolt rahastatavatel teenustel ei võeta eriarsti visiiditasu, kui kui inimene suunatakse sama raviasutuse teise tervishoiutöötaja juurde; rasedatelt; alla kaheaastastelt lastelt.
    4. Visiiditasu Tervisekassa lepinguga kaetud erialadelt võetakse üks kord ühe haigusjuhu kohta kolme kuu jooksul.
    5. Visiiditasu maksmine toimub registratuuris (sularahas või pangakaardiga) või teenusele aega broneerides internetipangas.
    6. Visiiditasu makstakse enne vastuvõttu ning patsiendile väljastatakse sellekohane visiiditasu arve.
  2. Tervisekassa poolt ravikindlustatud patsiendile ja teises Euroopa Liidu liikmesriigis ravikindlustatud patsiendile osutatud tervishoiuteenuse eest tasub Tervisekassa vastavalt ravikindlustuse seaduses ja muudes kohalduvates Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktides ettenähtud korrale.
  3. Juhul, kui meie külastaja (patsient) soovib saada tervishoiuteenust, mis ei ole nimetatud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus ning mille osutamiseks Tervisekeskus Corrigol puutub kehtiv leping Tervisekassaga; või kui patsient soovib saada loetelus nimetatud tervishoiuteenust väljaspool üldjärjekorda, kehtib tervishoiuteenusele hinnakirja järgne hind.
  4. Juhul, kui Tervisekassa poolt ravikindlustamata patsiendil on sõlmitud ravikindlustusleping mõne teise kindlustusandjaga, võib kindlustusandja garantiikirja alusel lubada tervishoiuteenuse eest tasuda teisel kindlustusandjal.
  5. Kontserni organisatsioonidel on õigus hinnakirja muuta. Külataja tasub tervishoiuteenuse eest selle osutamise päeval kehtiva hinnakirja järgi.
  6. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse (TRT) ja Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SRT) eest tasutakse õigusaktides ja suunamisotsustes määratud ulatuses. Teenuse saaja omaosalus puudub.
  7. Üld- ja erihooldusteenuse eest tasumine sätestatakse hinnakirjas ja Sotsiaalhoolekandeseaduses.

TEENUSE OSUTAMISEST KEELDUMINE

  1. Organisatsioonil on õigus tervishoiuteenuse osutamisest (täielikult) keelduda, kui patsient või külastaja:
    1. hilineb (pidevalt, s.o rohkem kui 2 korda) vastuvõtule;
    2. taotleb talle tervishoiuteenuse osutamist tingimustel, mis on vastuolus üldtingimustega;
    3. rikub oma kohustusi, mis tulenevad suuliselt või kirjalikult kokkulepitud tervishoiuteenuse osutamise tingimustest, käesolevatest üldtingimustest, organisatsioonide tööd reguleerivatest dokumentidest või riiklikest õigusaktidest;
    4. rikub tervishoiuteenuse osutamiseks vajaliku informatsiooni andmise kohustust;
    5. soovib tervishoiuteenust, mis ei ole konkreetses olukorras (arsti)teaduslikult põhjendatud;
    6. soovib tervishoiuteenust, mille osutamine toob patsiendi elule ja tervisele kaasa suurema riski kui tervishoiuteenuse osutamata jätmine;
    7. rikub tervishoiuteenuse osutamiseks kaasabi osutamise kohustust, sh ei nõustu põhitervishoiuteenuse osutamisega kaasnevate tervishoiuteenustega, ilma milleta ei ole põhitervishoiuteenuse osutamine otstarbekas;
    8. soovib teenust, mille osutamine võib seada ohtu kontserni töötaja või kolmanda isiku elu või tervise;
    9. soovib teenust, mille osutamiseks ei ole kontserni töötajatel võimalik patsiendiga temale arusaadavas keeles suhelda ja patsiendil ei ole võimalik kaasata tõlki, mistõttu ei ole võimalik saada patsiendi teadlikku nõusolekut tervishoiuteenuse osutamiseks;
    10. on vastuvõtul alkoholi- või narkojoobes või tal esinevad kontserni töötajate hinnangul alkoholi- või narkojoobele viitavad tunnused.
    11. rikub tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustust, kui tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustust ei kanna teenuse saaja asemel Tervisekassa või muu isik;
    12. käitub kontserni töötajatega ebaviisakalt ja/või kasutab nende suhtes verbaalset ja/või füüsilist vägivalda.
  2. Tervishoiuteenuse osutamisest keeldumine või lõpetamine kirjeldatakse patsiendi ravidokumentides.

TEENUSE SAAJA TERVISEANDMETE KAITSE JA DOKUMENTEERIMINE

  1. Kõrvalise isiku juuresolek tervishoiuteenuse osutamisel lubatud üksnes patsiendi nõusolekul, välja arvatud juhul, kui tervishoiuteenuse osutamine kõrvalise isiku juuresolekuta ei ole võimalik, patsiendi nõusolekut ei ole võimalik küsida ja tervishoiuteenuse osutamata jätmine ohustaks oluliselt patsiendi elu või tervist.
  2. Kontserni kuuluv organisatsioon täidab saladuse hoidmise kohustust, hoides saladuses tema töötajatele tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema terviseseisundi kohta.
  3. Saladuse hoidmise kohustuse täitmisest lubatud mõistlikus ulatuses kõrvale kalduda juhul, kui andmete avaldamata jätmise korral võib patsient oluliselt kahjustada ennast või teisi isikuid.
  4. Patsiendi isikuandmete töötlemine toimub kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidega.
  5. Patsiendil on õigus otsustada, kellele tohib organisatsioon tema terviseseisundi kohta teavet anda ning kellele mitte.
    1. Juhul, kui patsient on määranud isikud, kellele teavet anda ei tohi, võib organisatsioon anda patsiendi terviseseisundi kohta teavet kõigile selleks õigustatud isikutele (näiteks alaealise vanematele), kellele teabe andmist ei ole patsient keelanud.
  6. Kontserni kuuluv organisatsioon on kohustatud patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist koopiaid, kui seadusest ei tulene teisiti. Alates 20ndast leheküljest on koopiad tasulised.
    1. Digitaalsed väljavõtted edastatakse krüpteeritud kujul patsiendile(külastajale või tema seaduslikule esindajale.
  7. Organisatsioonil on õigus tervishoiuteenuse osutamist salvestada tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise eesmärgil.
  8. Teiste patsientide ja külastajate terviseandmete kaitse eesmärgil on pildistamine, helisalvestamine ja filmimine lubatud üksnes organisatsiooni juhatuse või tegevjuhi kirjalikul nõusolekul.
  9. Organisatsioon ei ole kohustatud väljastama tõendeid või selgitusi seoses patsiendile tervishoiuteenuse osutamise või tema terviseseisundiga, mida ei ole õigusaktides loetletud ja mille väljastamiseks õigusaktid teda sõnaselgelt ei kohusta.
    1. Pooled võivad erandkorras kokku leppida ebastandardse tõendi väljastamise, selles kirjeldatavate andmete koosseisu ja väljastamise tasu.
    2. Teenuse osutajal ei kohustust väljastada patsiendile terviseandmeid muus keeles kui eesti keeles, kuid pooled võivad erandkorras kokku leppida võõrkeelsete terviseandmete väljastamises tasu eest.
    3. Patsiendil on vajadusel võimalik terviseandmed omal kulul tõlkida lasta, kuid sellisel juhul ei vastuta kontserni kuuluvad organisatsioonid ühelgi viisil tõlgitud terviseandmetes sisalduva teabe eest; samuti nende teadasaamise eest kolmandatele isikutele.

ETTEPANEKUD JA KAEBUSED

  1. Patsiendil on õigus esitada teenuse osutaja vastu kaebusi.
  2. Kaebuse saab esitada e-posti teel aadressil registratuur@corrigo.eevõi kirjalikult aadressile Jaama 34, 41532 Jõhvi.
    1. Kaebus peab sisaldama patsiendi nime ja kontaktandmeid, teenuse osutamise aega, kaebuse esitamise aluseks olevaid asjaolusid, kaebaja nõuet tervishoiuteenuse osutaja vastu;
  3. Teenuse osutaja registreerib kõik kaebused.
  4. Teenuse osutaja vastab patsiendi kaebusele 30 päeva jooksul kaebuse registreerimisest.
    1. Juhul, kui kaebuse lahendamine võtab aega kauem kui 30 päeva, teavitab tervishoiuteenuse osutaja patsienti kaebuse lahendamise uuest tähtajast.
    2. Patsiendil on lisaks tervishoiuteenuse osutajale õigus esitada kaebus tervishoiuteenuse osutamise kohta ka Sotsiaalministeeriumile, Tervisekassale, Terviseametile.
  5. Teenuse saajal on õigus teha ettepanekuid, anda nii positiivset kui negatiivset tagasisidet. Tagasiside peab olema isikustatud (Teie nimi ja kontakt). Tervishoiuteenusega rahulolematuse puhul on Teil on õigus pöörduda
    1. asutuse juhtkonna poole Jaama 34b, Jõhvi, e-post: registratuur@corrigo.ee;
    2. tervishoiuteenuste osutamisel Terviseameti poole Paldiski mnt. 81, Tallinn 10617, e-post: info@terviseamet.ee;
    3. Tervisekassa lepingu alusel teenuse osutamisel Tervisekassa Pärnu osakonna poole Lai 14, 80010, e-post: parnu@tervisekassa.ee;
    4. Sotsiaalkindlustusameti poolt osutatavate teenuste (SRT, erihooldus) puhul Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, e-post: info@sotsiaalkindlustusamet.ee.
    5. Eesti Töötukassa poolt osutatavate teenuste (TRT) korral Lasnamäe 2, Tallinn 11412; e-post: info@tootukassa.ee.
  6. Juhul, kui poolte vahel tekib erimeelsus seoses teenuse osutamisega, lahendavad nad selle esmajärjekorras ilma kolmandaid isikuid kaasamata.
  7. Teenuse saajal on õigus teada kuidas hoitakse tema isiku- ja raviandmeid saladuses.

VASTUTUS

  1. Teenust vahetult osutav töötaja vastutab oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise rikkumise eest.
    1. Kontserni kuuluv organisatsioon vastutab ka temale teenust osutavate teiste juriidiliste isikute tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade eest.
  2. Kontserni kuuluv organisatsioon ei vastuta (tervishoiu)teenuse osutamisega kaasnevate võimalike negatiivsete tagajärgede eest, kui tervishoiuteenus vastab arstiteaduse üldisele tasemele, (tervishoiu)teenuse vahetu osutaja on teenuse saajat kaasnevatest riskidest teavitanud ning teenuse saaja või tema eestkostja on andnud nõusoleku tervishoiuteenuse saamiseks.
  3. Kontserni kuuluv organisatsiooni ja teenust vahetult osutava (tervishoiu)töötaja vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata.

Kehtiv alates: 24.02.2021